Mulle meeldib oma koeri nende tegevustes jälgida. Jälgin neid, kuidas nad omavahel suhtlevad ja mängivad, kuidas reageerivad uutele olukordadele, inimestele või loomadele. Jälgin neid tegelikult koguaeg, kui ma nendega koos olen. See on muutunud mulle harjumuseks ja nende kehakeelt jälgides saan ma infot nende omavahelisest läbisaamisest, ärevuse ja stressi tasemest ja üldisest tervislikust seisundist.
Huvitav on näiteks jälgida, kuidas koer end raputab või millistes olukordades ta seda teeb ja kui sageli seda juhtub.
Raputamise põhjuseid on mitmeid- on ärevusest tingitud raputamine, stressist põhjustatud raputamine, siis kui koeral on valud; raputamine kui üks rahustavatest signaalidest, mõnest haigusest tingitud raputamine nagu näiteks pea raputamine, kui koeral on kõrvadega probleeme; veest välja tulles või vihma käes olles karva kuivaks raputamine. Oluline on panna tähele üht asjaolu raputamise juures. Tasuks vaadata, kas koer raputab end tervikuna ninaotsast kuni sabaotsani välja ja kas ta teeb seda mängleva kergusega. Miks on see oluline? Aga sellepärast, et kui koer on suuteline raputama kogu keha ühtlaselt, siis tõenäoliselt ei ole tal selja ja liigestega probleeme ja ta keha on painduv ja heas konditsioonis.
Mul on hästi meeles, kuidas mu eakas saksa lambakoer Valens end elu lõpupoole raputada ei suutnud. Ta tegi küll algust, kuid tal õnnestus raputada vaid pead ja veidike esiosa, aga tagumine pool kehast seisis liikumatult. Põhjus oli selles, et tal oli diagnoositud selja diski probleem, mis kandus edasi tagajäsemetele ja see terviseprobleem takistas koeral end korralikult raputada.
Veel üks näide. Mu nooremal koeral on komme hakata suurest ärevusest pead raputama, kui ta märkab, et ma plaanin temaga metsa jalutama minna. Tavapärases olukorras ta seda kunagi ei tee. Sellepärast ongi hästi oluline oma koera pidevalt erinevates situatsioonides jälgida ja õppida tundma seeläbi koera kehakeelt.
Aga koerad ju mitte ainult ei raputa end, vaid ka värisevad. Ja siingi on põhjuseid mitmeid.
Värisemine või lihaste värinad võivad olla sageli külmast tingitud, aga ka hirmu ja ärevusega seoses. Värisemine võib olla seotud erinevate haigustega nagu näiteks kasvajad, Addisoni tõbi, hüpoglükeemia ehk väga madal veresuhkru tase, maoärritus, jne. Tihti esineb värisemine koos hingeldamisega ja üldjuhul on koer siis tugevates valudes.
Pole harvad juhud, kui koerte vananedes tekivad nõrgenenud jalalihastes värinad, kuid värisemine võib olla ka märk artriidist või liigesevalust.
Koera heaolu ja oma meelerahu huvides võiks pöörduda veterinaari poole, et välja selgitada, miks koer väriseb ja uuringutega välja selgitada, ega selle taga mõni kuri haigus end ei varja. Koera vananedes kasvab kahjuks tõenäosus erinevate haiguste tekkeks ja siis on regulaarne arsti kontroll igati õigustatud.
Harjumus oma koera regulaarselt vaadelda ja tähelepanekuid teha aitab sul oma koera paremini mõista. Kui koer näeb, et inimene on tema suhtes tähelepanelik ja hooliv, siis julgeb ta välja näidata oma emotsioone ja mängulisust.
Mängulisus ja mängulust on aga juba eraldi teema, mida edaspidi käsitleda võtan.