03.06.2025
Reaktiivne koer: mida see tähendab ja kuidas kutsikaomanik sellega toime peaks tulema?
Koerte reaktiivsus on teema, mis kerkib esile sagedamini, kui me arvata oskame. Paljud kutsikaomanikud tunnevad muret, kui nende noor koer reageerib liigse erutusega teistele koertele, inimestele või ootamatutele keskkonnamõjudele. Sageli küsitakse minult: „Kas mu koer on agressiivne?“ või „Kas ma olen midagi valesti teinud?“ Vastus on enamasti: ei. Reaktiivsus ei võrdu agressiivsusega ja see ei tähenda, et omanik oleks läbi kukkunud.
Mis on reaktiivsus?
Reaktiivsus tähendab, et koer reageerib teatud stiimulitele – näiteks teistele koertele, jalgratturitele, autodele või inimestele – tavapärasest tugevamalt või kiiremini. See võib väljenduda haukumises, tõmbamises, urisemises või isegi hüppamises. Reaktiivsus võib olla tingitud:
· Geneetikast – mõned tõud ongi erksamad ja valvsamad.
· Sotsialiseerimise puudumisest – kui kutsikas ei ole saanud piisavalt mitmekesiseid kogemusi noores eas.
· Halbadest kogemustest – näiteks ehmatus või rünnak teise koera poolt.
· Stressist või hirmust – koer ei oska olukorraga toime tulla ja reageerib üle.
Mida saab kutsikaomanik teha?
1. Varajane ja positiivne sotsialiseerimine
Tutvusta oma kutsikat erinevatele inimestele, koertele, pindadele ja helidele juba varakult. Tee seda rahulikult ja positiivselt – iga uus kogemus peaks lõppema millegi meeldivaga (maiused, mäng, kiitus).
2. Õpi lugema oma koera kehakeelt
Reaktiivsus ei teki tühja koha pealt. Enne haukumist või tõmbamist annab koer märku – kõrvad liiguvad, keha pingestub, pilk fikseerub. Kui õpid neid märke lugema, saad sekkuda enne, kui olukord eskaleerub.
3. Kasuta vastutingimustamist ja desensitiseerimist
Need on teaduspõhised treeningmeetodid, mille abil saab muuta koera emotsionaalset reaktsiooni stiimulile. Näiteks: kui koer näeb teist koera ja saab samal ajal maiust, hakkab ta aja jooksul seostama teisi koeri millegi positiivsega.
4. Väldi karistust
Karistamine (nt rihmast sikutamine, karjumine) võib reaktiivsust süvendada, sest see lisab koera jaoks olukorda veelgi rohkem stressi. Selle asemel keskendu rahustavale ja toetavale käitumisele.
5. Tee koostööd spetsialistiga
Kui tunned, et olukord on kontrolli alt väljas, ära jää üksi. Kogenud koeratreener või käitumisnõustaja saab koostada individuaalse plaani ja juhendada sind samm-sammult.
Lõpetuseks
Reaktiivne koer ei ole „halb“ koer. Ta on lihtsalt koer, kes vajab rohkem mõistmist, kannatlikkust ja teadlikku juhendamist. Kutsikaomanikuna on sul võimalus kujundada oma koera tulevikku – mitte hirmu ja karistuse, vaid usalduse ja koostöö kaudu.
Kui sul on küsimusi või vajad tuge, kirjuta julgelt – olen siin, et aidata.
– Sirle